ITSPEA ajaveeb

  Kui Eesti meediat uurida, siis tundub, et väga palju avalikku infot IT-juhtide tööst ei ole. Suurem osa artikleid on seotud kellegi ametisse astumise, lahkumise või vallandamisega ning kolmandana on tähelepanu all mõjukaima IT-juhi valmine, kus natuke rohkem selgub ka infot valitavate inimeste toimetuste kohta. ITuudiste andmetel on Eesti mõjukaim IT juht aastal 2018 Avo Möllits (1)   , kes juba rohkem kui 25 aastat töötab ACE Logistics IT juhina. Avo Möllitsa teeneks on mitmed digitaalsed uuendused, sh digitaalse keskkonna kasutuselevõtt ACE Logistics vedude tellimisel. Artiklist selgub, et Avo Möllits on ise paljuski ACE Logistics arendustegevust juhtinud ( leader ) ning kuna tema eestvedamisel see digitaliseerimine toimus, siis võib eeldada ka arengumootori-tüüpi juhi omadusi. ACE Logistics on ise veel välja toonud Avo Möllise süsteemsust ja võimet detailidesse süveneda ning tiimiga info läbi arutada, mistõttu lisaksin ka teavitaja/suhtleja rolli. Eelduse, et IT uudiste artikkel

  Kuidas tunda ära proffi? (1) Töökontekstis on tegelikult professionaalset töötajat lihtne ära tunda. Järgnevalt punktid, mis proffi jaoks määravad: Suhtumine muutustesse Profi jaoks ei ole protsessid ja ideed fikseeritud, ta on võimeline kaasama tööprotsessi muutusi ning loogiliselt argumenteerima muutuste erinevatest aspektidest. Suudab žongleerida tööde alametappidega ja neid vastavalt hetkeolukorrale kohendada. On proovinud erinevaid võimalusi asjade tegemiseks ning „katsetab“ jooksvalt erinevaid võtteid, et asju paremaks muuta. Teab ja tunneb oma tööga seotud konteksti (põhjuseid ja tagajärgi) On kursis oma tööga seotud töövoogudega ja teab ka, mis põhjusel asjad toimuvad (lisaks sellele, et alguses tuleb kaks korda sinist nuppu vajutada ja seejärel korra punast). Ootamatuste puhul teab, kust abi otsida või milliseid teisi töötajaid probleem mõjutab ning annab neile aegsasti teada. Suhtumine kolleegidesse ja koostööpartneritesse Suhtub heatahtlikult kolleegidesse

Seitsmenda nädala postitus - litsentsid ja autoriõig(l)us Copyleft (1) on midagi, mis meenutas mulle lasteraamatut päevast, mil kõik toimus tagurpidi. Kui copyright loodi selleks, et kaitsta autorit kõigi võimalike asjade eest, mida keegi tema loominguga teha võib (ning see ära keelata), siis copyleft on justkui kasutaja kaitseks tehtud ja keskendub asjadele, mis on loomingu kasutajale lubatud ning pigem püüab copyleftiga julgustada tarkvara vaba levikut ning edasiarendamist.  Copyleft kontseptsioon ja idee loodi FSF (Free Software Foundation) poolt (2).  Copyleft detalild määtatakse kindlaks mingi spetsiifist tüüpi copyright litsentsitüübiga nagu näiteks GNU GPL (3) või Creative Commons  Attribution-ShareAlike (9) . Creative Commons (4) laieneb lisaks tarkvarale ka muud tüüpi loomingule nagu näiteks video, audio, pildid jms. Copyleft nõuab, et litsentseeritud tarkvara kasutajale  peab  olema tagatud neli copyleftiga defineeritud vabadust: ·        Vabadus jooksutada tarkvara e

 Kuuenda nädala postitus - arvutid ja paragrahvid I      Intellektuaalomand on tavainimesele midagi natuke hoomamatut, äritegevuses aga ilmselt päris oluline faktor. Tehnoloogia areng on eriti digitaalses vormis loomingu kopeerimise väga lihtsaks muutnud. Kui näiteks füüsiliste toodete kopeerimisel võib kannatada kvaliteet või visuaalne välimus (1) siis digitaalsel kopeerimisel on kvaliteeti palju lihtsam säilitada ning koopiate jagamisel ei saa tootja/autor oma toote eest tasu ja seetõttu püütakse riiklikul tasemel inimeste vahelist failijagamist piirata. Suundumused intellektuaalomandi kaitse osas tunduvad perspektiivis kohati üle võlli minevat (2). Piraadipartei raamat autoriõiguste olukorrast ja ettepanekutest võtab minu meelest teema kitsaskohad väga hästi kokku (3). Põhiliseks murekohaks on intellektuaalomandi kaitse puhul ühiskonna arengut pidurdav mõju (4).   Nõustun, et üksikisikute vahelist mitte-kasusaamise-eesmärgil infojagamist ei tohiks sellisel määral piirata nagu praegu

Viienda nädala postitus - Tarzan suurlinnas Konteksti tundmise teemal tulevad kõige ehedamalt meelde juhtumid, kus olen suhelnud Hiina või Jaapani päritolu inimestega. Ilmselt on kultuuriline erinevus piisavalt suur ja saan oma kogemuste põhjal tuua paar päris värvikat näidet. Proloog Keskkooli ajal (kui e-mailindus hakkas Eestis hoogustuma) olin mitu aastat kirjasõber (e-maili teel) ühe Jaapani noormehega. Kirjutasime elust-olust ja maailmast üldse ning e-mailide põhjal ma meie kultuuriruumide erinevusi väga ei adunud. Tagantjärgi mõtlen, et ehk ta lihtsalt oli kõigi minu väidetega viisakalt nõus 😊 . Põnevaks läks siis, kui ta millalgi kirjutas, et satub Euroopasse ja soovib külla tulla. Elasin siis vanematekodus ja koos vanematega “valmistasime” kodu ette: koristasime ja vaatasime, et oleks miskit head-paremat süüa. Kui kirjasõber saabus, tegime väikese Ziguli-tuuri mööda Eestit ja elasime nädalavahetuse minu pere suvilas koos paari sõbraga, kes samuti soovisid ühineda. Tegevu