Intellektuaalomand - kaitsta või pirada?

 Kuuenda nädala postitus - arvutid ja paragrahvid I

    Intellektuaalomand on tavainimesele midagi natuke hoomamatut, äritegevuses aga ilmselt päris oluline faktor. Tehnoloogia areng on eriti digitaalses vormis loomingu kopeerimise väga lihtsaks muutnud. Kui näiteks füüsiliste toodete kopeerimisel võib kannatada kvaliteet või visuaalne välimus (1) siis digitaalsel kopeerimisel on kvaliteeti palju lihtsam säilitada ning koopiate jagamisel ei saa tootja/autor oma toote eest tasu ja seetõttu püütakse riiklikul tasemel inimeste vahelist failijagamist piirata. Suundumused intellektuaalomandi kaitse osas tunduvad perspektiivis kohati üle võlli minevat (2). Piraadipartei raamat autoriõiguste olukorrast ja ettepanekutest võtab minu meelest teema kitsaskohad väga hästi kokku (3). Põhiliseks murekohaks on intellektuaalomandi kaitse puhul ühiskonna arengut pidurdav mõju (4).  Nõustun, et üksikisikute vahelist mitte-kasusaamise-eesmärgil infojagamist ei tohiks sellisel määral piirata nagu praegu paljudes riikides kursiks on (5). Ehk siis tulevikuperspektiivis võib juhtuda, et uus normaalsus on mitte ainult avaliku, vaid ka isikliku suhtluse jälgimine kõigi võimalike kanalite kaudu, hirmus et äkki keegi jagab midagi keelatut. Arvan, et see teema on oluline ja piraadipartei raamatus pakutud lahendused autoriõiguste kärpimisest igati mõistlikud. Hirmutav on mõelda tulevikust, kus ISP, kes reaalselt omab kogu infot kliendi tegevuste kohta võrgus (6)  saab vastavalt riigi ettekirjutustele kliendi internetisuhtlust jälgida ning kasutaja käitumisest vajadusel raporteerida – kui klient kipub alla tõmbama või jagama faile, mis on intellektuaalomandi õigusega kaitstud.

Piraadipartei ettepanek seada intellektuaalomandi maksimumpikkuseks 20 aastat tundub samuti mõistlik, võib-olla praeguses kiirelt arenevas ühiskonnas võiks see isegi 15 aastat olla. Filmide ja muusika jaemüük ilmselt tulevikus väga palju jaemüügilt teenima ei hakka, sest viimase kuue aasta trend on Spotify ja Netflix sarnasete keskkondade populariseerimisel. Filmid ja muusika on kasutajale vaatamiseks/kuulamiseks saadaval ning keskkond maksab sisu eest autoritele. Kasutaja omakorda maksab igakuise summa ligipääsu eest ning saab kasutada suures valikus muusikat ja filme.  

Järgneval graafikul on Spotify kasutajate hulk aastate lõikes (7):

Graafik Netflixi kasutajate hulga kohta aastate lõikes (8):

Kui sarnased keskkonnad jäävad ka tulevikus populaarseks, siis võiks eeldada, et filmi -ja muusikatööstus on omale uue nishi leidnud. Samas sõbrale jagatud failide osas on intellektuaalomandi omaniku saamatajäänud tulu ilmselt väga väike või pole seda üldse. Toon siinkohal välja enne "Netflixi aega" ehk 2014 aasta andmetel põhineva uurimuse intellektuaalomandi seadusega kaitstud sisu ja piraatluse kohta, kus ei leitud seost müügi ja piraatluse vahel või vähemalt ei oldud seda statistiliste meetoditega võimelised tuvastama (9) (10). 

1. https://www.dailymail.co.uk/femail/article-6285425/Disgruntled-customers-share-funniest-online-shopping-fails.html
2. https://abounaja.com/blogs/misuse-of-intellectual-property
3. http://falkvinge.net/wp-content/uploads/large/The%20Case%20For%20Copyright%20Reform%20(2012)%20Engstrom-Falkvinge.pdf
4. https://openedreader.org/chapter/the-why-of-intellectual-property/
5. https://computer.howstuffworks.com/computer-files-legal-to-share.htm
6. https://www.privacypolicies.com/blog/isp-tracking-you/
7. https://www.statista.com/statistics/244995/number-of-paying-spotify-subscribers/ 
8. https://www.statista.com/statistics/250934/quarterly-number-of-netflix-streaming-subscribers-worldwide/
9. https://www.engadget.com/2017-09-22-eu-suppressed-study-piracy-no-sales-impact.html
10. https://cdn.netzpolitik.org/wp-upload/2017/09/displacement_study.pdf