Tagurpidi autoriõigused

Seitsmenda nädala postitus - litsentsid ja autoriõig(l)us

Copyleft (1) on midagi, mis meenutas mulle lasteraamatut päevast, mil kõik toimus tagurpidi. Kui copyright loodi selleks, et kaitsta autorit kõigi võimalike asjade eest, mida keegi tema loominguga teha võib (ning see ära keelata), siis copyleft on justkui kasutaja kaitseks tehtud ja keskendub asjadele, mis on loomingu kasutajale lubatud ning pigem püüab copyleftiga julgustada tarkvara vaba levikut ning edasiarendamist. Copyleft kontseptsioon ja idee loodi FSF (Free Software Foundation) poolt (2). 

Copyleft detalild määtatakse kindlaks mingi spetsiifist tüüpi copyright litsentsitüübiga nagu näiteks GNU GPL (3) või Creative Commons Attribution-ShareAlike (9). Creative Commons (4) laieneb lisaks tarkvarale ka muud tüüpi loomingule nagu näiteks video, audio, pildid jms.

Copyleft nõuab, et litsentseeritud tarkvara kasutajale peab olema tagatud neli copyleftiga defineeritud vabadust:

  1. ·        Vabadus jooksutada tarkvara enda soovi kohaselt mis iganes eesmärgil
  2. ·        Vabadus tarkvara õppida ja selle tööst aru saada ning oma soovi järgi muuta. Vabadus saada ligi lähtekoodile
  3. ·        Vabadus tarkvara edasi levitada, et see oleks ka teistele abiks
  4. ·        Vabadus levitada enda poolt muudetud tarkvara varianti, andes kogukonnale võimaluse tehtud muudatustest kasu saada


(12)

Kui mõni neist vabadustest ei ole tagatud, siis tegelikult pole tegemist copyleftiga. Näiteks Creative Commonsi BY-ND litsents (5) lubab küll levitada, aga mitte modifitseerida ning keelab igasugused tuletatud teosed, sh ka originaallaulude taasesitamise videodes. Selline litsents ei ole tegelikult copyleft, kuna siin copyleft kolmas ja neljas punkt ei kehti. Sama teema on Permissive-tüüpi litsentsidega (BSD, MIT) (6), mis tagavad samadel tingimustel levitamise, kuid lubavad enda muutustega variandi lähtekoodi salastada ja seda kommertsiaalselt kasutada.

Weakly Protective litsentsitüüp hõlmab näiteks LGPL ja MPL litsentsid, kus antud tarkvara tükki peab saama koos lähtekoodiga vabalt levitada, kuid samas võib see olla kellegi tasulise tarkvara komponendiks (7). Weakly Protective litsentsitüüp ei kata 4-ndat punkti copyleft nõudmistest.

Järgmine tase on Strongly Protective litsentsitüüp, mille näideteks oleks GNU litsentsidest GPL 2 ja 3 versioonid (8), kus on küll lubatud muudetud versiooni kasutada ja seda mitte jagada, kuid jagamise korral on nõutud vaba kättesaadavus. Creative Commons analoog on BY-SA ehk autorile viitamine ja jagamine samadel tingimustel (9). Siin on täidetud kõik neli copyleft punkti. 

Viimane variant on Network Protective, kuhu kuulub GNU Affero General Public License (10). See on samuti copyleft litsents kõigi nelja nõudmisega ning on spetsiaalselt defineerinud klauslid võrguserveri tarkvara jaoks.

Lõpetuseks ülevaatlik tabel populaarsetest copyleft ja permissive vabadest litsentsidest (11)

  1. https://copyleft.org/
  2. https://www.fsf.org/
  3. https://www.gnu.org/licenses/gpl-3.0.html 
  4. When we share, everyone wins - Creative Commons
  5. Creative Commons — Attribution 4.0 International — CC BY 4.0
  6. https://fossa.com/blog/all-about-permissive-licenses/
  7. https://janelia-flyem.github.io/licenses.html
  8. https://www.gnu.org/licenses/old-licenses/gpl-2.0.html  https://www.gnu.org/licenses/gpl-3.0.html
  9. Creative Commons — Attribution-ShareAlike 4.0 International — CC BY-SA 4.0
  10. https://www.gnu.org/licenses/agpl-3.0.en.html 
  11. https://snyk.io/learn/open-source-licenses/
  12. https://slideplayer.com/slide/11262133/

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Tindipritsimisest ja kuhu see viis

Tavad ja kombed enne interneti aega ning internetiaja järgi

Laena IT-juhti, Vanemuine (või vähemalt pajata temast)