Postitused

Kasutajakogemuse näited veebis ostlemisest

Kujutis
Ei pea ennast suureks veebis ostlejaks, kuid viimastel ajal on asjaolud sinnapoole suunanud, kuna poodides olev napp ja tihti ebakvaliteetne valik ei paku soovitud variante. Kirjutan kahest hiljutisest kogemusest riiete ostmisel. Negatiivse näitena tuleb kohe ette hiljutine kogemus ESPRIT veebipoega  https://www.esprit.eu/ , kus „sõbraks“ vormistades on mingi boonuste süsteem. Enda meelest panin kõik info korrektselt, aga üllatusena avastasin, et asukohamaaks on mingil põhjusel Iirimaa. Eeldasin, et seda saab seadistada ja korda teha (mine tea, mis probleeme muidu võib tekkida), aga võta näpust: Facebookil vähemalt vanasti oli mingi sagedus ajaühiku kohta, mille jooksul võis nime vahetada, siis tundub et kõik käib läbi klienditeeninduse. Oleksin suure pettumusega tellimuse tegemata jätnud, kuna nädalavahetus ja klienditeenindus väidetavalt puhkab, aga ei malda ju oodata ja nii see tellimus külalisena postitatud saigi. Hüvasti, boonuspunktid ja sõbra-ale! Toodete valimisel tuleb kin
Postita kommentaar
Lisateave

Agiilne arendusmudel ja SaaS ärimudel

 Arendusmudeli valimisel toimib minu meelest järgmine loogika: „Ütle milline on projekti määramatus ja ma ütlen millised arendusmeetodid sobida võiks“. Arendusmeetodite valik on päris lai, alates väikese määramatusega kosemudelist ning lõpetades suure määramatusega arvestava agiilse mudeliga. Nende kahe vahel on veel hulgaliselt variante, mille vahel valimiseks võiks lisanduda ka ülevaade aja- ning eelarve võimalustest. Kõige toredam on muidugi arendada ilma määramatuseta projekte, kus kõik on paigas ja selge. Kahjuks vähegi suurema projekti korral pole määramatuse puudumine reaalne, sest see tuleb tahes-tahtmata kuskil mängu. Üldiselt loetakse suure määramatuse korral agiilsed meetodid kõige sobivamaks, kuid võin kinnitada, et agiilne arendus ei ole imerohi ning väga suurt määramatuse see probleemideta kompenseerida ei suuda. Esimene faas, kus pannakse põhiasjad paberile paika, peab ikkagi olema enne arenduse algust tehtud  (1). Näide lonkavast agiilsest arendusest Osalesin tell
Postita kommentaar
Lisateave

"Hacker-HOWTO" inimese rumaluse seaduste baasil

Kujutis
  Arvustus Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO kohta (1)  Carlo M. Cipolla (tungiv lugemissoovitus ->2)  jagab oma raamatus "The Basic Laws of human stupididy" inimesi laias laastus neljaks: lihtsameelseteks, rumalateks, intelligentseteks ja bandiitideks.  Joonis 1.(2) Hacker-HOWTO järgi kuuluvad häkkerid põhiliselt intelligentsete sektsiooni (kurikuulsad häkkerid on ka bandiidid): ehk siis nad peavad olema häkkimiseks piisavalt intelligentsed ning samas ka heatahtlikud, et saada aru kasust, mida toob info ja teadmiste vaba levik. Nad saavad aru, et tsentraliseeritud võim ei teeni üksikisiku huve ning panustavad detsentraliseeritud lahendustesse, mida ei ole kerge tsentraalselt kontrollida. Arusaamine, et ühiskonna areng positiivses suunas on ka iseenese aitamine ei ole üldse enam nii levinud. Mäletan, et kunagi ringles ütlus „ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sinule tehakse“. Praeguses ühiskonnas on prevaleeriv pigem „ärapanemine“ ja ärilised eesmärgid, mis üldiselt
Postita kommentaar
Lisateave

Laena IT-juhti, Vanemuine (või vähemalt pajata temast)

  Kui Eesti meediat uurida, siis tundub, et väga palju avalikku infot IT-juhtide tööst ei ole. Suurem osa artikleid on seotud kellegi ametisse astumise, lahkumise või vallandamisega ning kolmandana on tähelepanu all mõjukaima IT-juhi valmine, kus natuke rohkem selgub ka infot valitavate inimeste toimetuste kohta. ITuudiste andmetel on Eesti mõjukaim IT juht aastal 2018 Avo Möllits (1)   , kes juba rohkem kui 25 aastat töötab ACE Logistics IT juhina. Avo Möllitsa teeneks on mitmed digitaalsed uuendused, sh digitaalse keskkonna kasutuselevõtt ACE Logistics vedude tellimisel. Artiklist selgub, et Avo Möllits on ise paljuski ACE Logistics arendustegevust juhtinud ( leader ) ning kuna tema eestvedamisel see digitaliseerimine toimus, siis võib eeldada ka arengumootori-tüüpi juhi omadusi. ACE Logistics on ise veel välja toonud Avo Möllise süsteemsust ja võimet detailidesse süveneda ning tiimiga info läbi arutada, mistõttu lisaksin ka teavitaja/suhtleja rolli. Eelduse, et IT uudiste artikkel
Postita kommentaar
Lisateave

Profi välimääraja

Kujutis
  Kuidas tunda ära proffi? (1) Töökontekstis on tegelikult professionaalset töötajat lihtne ära tunda. Järgnevalt punktid, mis proffi jaoks määravad: Suhtumine muutustesse Profi jaoks ei ole protsessid ja ideed fikseeritud, ta on võimeline kaasama tööprotsessi muutusi ning loogiliselt argumenteerima muutuste erinevatest aspektidest. Suudab žongleerida tööde alametappidega ja neid vastavalt hetkeolukorrale kohendada. On proovinud erinevaid võimalusi asjade tegemiseks ning „katsetab“ jooksvalt erinevaid võtteid, et asju paremaks muuta. Teab ja tunneb oma tööga seotud konteksti (põhjuseid ja tagajärgi) On kursis oma tööga seotud töövoogudega ja teab ka, mis põhjusel asjad toimuvad (lisaks sellele, et alguses tuleb kaks korda sinist nuppu vajutada ja seejärel korra punast). Ootamatuste puhul teab, kust abi otsida või milliseid teisi töötajaid probleem mõjutab ning annab neile aegsasti teada. Suhtumine kolleegidesse ja koostööpartneritesse Suhtub heatahtlikult kolleegidesse
Postita kommentaar
Lisateave

Tagurpidi autoriõigused

Kujutis
Seitsmenda nädala postitus - litsentsid ja autoriõig(l)us Copyleft (1) on midagi, mis meenutas mulle lasteraamatut päevast, mil kõik toimus tagurpidi. Kui copyright loodi selleks, et kaitsta autorit kõigi võimalike asjade eest, mida keegi tema loominguga teha võib (ning see ära keelata), siis copyleft on justkui kasutaja kaitseks tehtud ja keskendub asjadele, mis on loomingu kasutajale lubatud ning pigem püüab copyleftiga julgustada tarkvara vaba levikut ning edasiarendamist.  Copyleft kontseptsioon ja idee loodi FSF (Free Software Foundation) poolt (2).  Copyleft detalild määtatakse kindlaks mingi spetsiifist tüüpi copyright litsentsitüübiga nagu näiteks GNU GPL (3) või Creative Commons  Attribution-ShareAlike (9) . Creative Commons (4) laieneb lisaks tarkvarale ka muud tüüpi loomingule nagu näiteks video, audio, pildid jms. Copyleft nõuab, et litsentseeritud tarkvara kasutajale  peab  olema tagatud neli copyleftiga defineeritud vabadust: ·        Vabadus jooksutada tarkvara e
Postita kommentaar
Lisateave

Intellektuaalomand - kaitsta või pirada?

Kujutis
 Kuuenda nädala postitus - arvutid ja paragrahvid I      Intellektuaalomand on tavainimesele midagi natuke hoomamatut, äritegevuses aga ilmselt päris oluline faktor. Tehnoloogia areng on eriti digitaalses vormis loomingu kopeerimise väga lihtsaks muutnud. Kui näiteks füüsiliste toodete kopeerimisel võib kannatada kvaliteet või visuaalne välimus (1) siis digitaalsel kopeerimisel on kvaliteeti palju lihtsam säilitada ning koopiate jagamisel ei saa tootja/autor oma toote eest tasu ja seetõttu püütakse riiklikul tasemel inimeste vahelist failijagamist piirata. Suundumused intellektuaalomandi kaitse osas tunduvad perspektiivis kohati üle võlli minevat (2). Piraadipartei raamat autoriõiguste olukorrast ja ettepanekutest võtab minu meelest teema kitsaskohad väga hästi kokku (3). Põhiliseks murekohaks on intellektuaalomandi kaitse puhul ühiskonna arengut pidurdav mõju (4).   Nõustun, et üksikisikute vahelist mitte-kasusaamise-eesmärgil infojagamist ei tohiks sellisel määral piirata nagu praegu
Postita kommentaar
Lisateave