"Hacker-HOWTO" inimese rumaluse seaduste baasil
Arvustus Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO kohta (1)
Carlo M. Cipolla (tungiv lugemissoovitus ->2) jagab oma raamatus "The Basic Laws of human stupididy" inimesi laias laastus neljaks:
lihtsameelseteks, rumalateks, intelligentseteks ja bandiitideks.
Joonis 1.(2)
Hacker-HOWTO järgi kuuluvad häkkerid põhiliselt intelligentsete sektsiooni (kurikuulsad häkkerid on ka bandiidid): ehk siis nad peavad olema häkkimiseks piisavalt intelligentsed ning samas ka heatahtlikud, et saada aru kasust, mida toob info ja teadmiste vaba levik. Nad saavad aru, et tsentraliseeritud võim ei teeni üksikisiku huve ning panustavad detsentraliseeritud lahendustesse, mida ei ole kerge tsentraalselt kontrollida. Arusaamine, et ühiskonna areng positiivses suunas on ka iseenese aitamine ei ole üldse enam nii levinud. Mäletan, et kunagi ringles ütlus „ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sinule tehakse“. Praeguses ühiskonnas on prevaleeriv pigem „ärapanemine“ ja ärilised eesmärgid, mis üldiselt tähendab seda, et mingi hea idee tuleb patenteerida ja siis seda pärast võimalikult kaua ekspluateerida. Asja mõte on luua olukord, kus raha teenitakse nii, et ise midagi tegema ei pea (bandiidid).
Häkkerite juurde tagasi tulles oleks selline olukord häkkeri jaoks üsna ebaloomulik, sest häkkeri eesmärk on ise areneda ning saadud teadmisi jagada, et igaüks ei peaks hakkama jalgratast leiutama. Areng toimub aga läbi vaimse ja füüsilise tegevuse ning seda mitte ainult IT-valdkonnas vaid ka igal pool mujal. Häkkeri-mentaliteediga inimesed tunneb kõikjal ära: nad räägivad entusiastlikult oma tööst või hobist, katsetavad uusi asju ja on ka tegelikult huvitatud tulemustest ning parendustest. Eric S. Raymond toob oma artiklis selle välja kui suhtumise, mida ei saa kompetentsiga asendada. Pean (kahjuks) nõustuma. Kui inimesel on teatud kompetents olemas, kuid ta ei ole huvitatud edasi arenemisest, siis evolutsiooni mõttes on see inimene “surnud“.
Samavõrd hirmus on olukord, kus inimene teeb asju, mille arusaamiseni ta tegelikult ei küüni ja tema arusaamisvõime asjade toimimisest on napp – tegija klassifitseerub lihtsameelseks või rumalaks ning selliste inimeste tegevus võib samuti palju kahju teha, eriti kui ta ise oma arusaamisse usub. Joonis 2. (2)
Kui üldistavalt artikli sisu kokku võtta, siis
minu arusaamisel oleks häkkeriks saamiseks vaja intelligentsust, soovi õppida/areneda ning
kogukonnale oma teadmisi edasi jagada. Ülejäänud on tehnilised viited alustamiseks või soovitused, mida uurida.
Ilmselt on häkkeritest moodustunud dünaamiline kogukond
väga äge – see ei ole küla moodi füüsiliselt piiratud ala, mis välistab
olukorra, kus külla elama sattunud jobusid on ikkagi vaja taluda, kuna nad külas füüsiliselt asuvad. Isevoolselt kujunenud häkkerikogukondade uksehoidjad
filtreerivad vale kontingendi lihtsalt välja.
Kommentaarid
Postita kommentaar