Uus meedia – süntees ja kvantiteet

 

Kolmanda nädala postitus

Uus meedia on minu jaoks eelkõige info erinevatest vaatepunktidest/allikatest.

Näiteks juhtub midagi märkamisväärset: keegi asjaosaline kirjutab sellest oma blogis, keegi filmib ja paneb üles sotsiaalmeediasse, keegi teeb säutsu ja keegi teeb foto ning paneb selle kuskile üles. Igaüks neist inimestest märkab mingit aspekti sündmusest, mis just talle tundub oluline ning mida võib-olla teised ei märkagi.

Mõeldes sellele, kuidas toimis/toimib traditsiooniline meedia: ajakirjanik/uudiste toimetus käib kohal ja koostab uudise, mida edastatakse televisioonis, raadios ja ajalehes. Uudis igal pool sama nägu, kohati ka üks-ühele sama sisuga. Soovin ilma teada: käivitan õigel ajal raadio või teleri või avan ajalehe tagakülje ja seal on soovitud info olemas, ilma suuremate variatsioonideta.

Mida teen praegu ilmaennustuse uurimiseks: avan Poola ilmateenistuse lehe, avan Eesti ilmateenistuse lehe ja veel paar ilmakaarti ning proovin saadud infost mingi mõistliku sünteesi kokku panna. Mõnes mõttes on see päris informatiivne – näiteks kui poolakad toovad välja mingi nüansi, mida kohalikul ilmakaardil ei märkaks. Näiteks matka planeerides tean niimoodi arvestada erinevate võimalike stsenaariumidega. Need on küll kõik ametlikud ilmakanalid, kuid see on hea apoliitiline näide, mis sobib iseloomustamaks infoajastu võimalusi erinevate nüansside otsimiseks. Kui on esitatud vaid ühe allika vaatepunkt, siis ise teisi juurde genereerida pole kerge, kuna igapäevaselt ma ilmaennustuse ja ilmakaartide uurimisega ei tegele.

Selles mõttes on uus meedia väga positiivne, et annab võimaluse saada infot erinevatest vaatepunktidest ja see info võib olla väga mitmekesine. Isegi kui traditsioonilisele meediale lisada juurde vaid netikommentaarid, paistab uudise mitmepalgelisus rohkem välja.

Tundub, et traditsiooniline meedia on ajas veidi oma lähenemist muutnud, hoides info ja uudiste formaate läbi aja sarnasena, kuid omal moel on nad püüdnud vallutada ka uue meedia pärusmaad. Näiteks rahvusringhääling ja ajaleht „Postimees“ omavad küll kohalolu nii Twitteris, Youtubes kui ka Facebookis, kuid uudise formaat on pigem lingid nende originaalartiklitele või siis väljavõtted algsest uudisest. Püüdes mahu osas uudiste „turuga“ sammu pidada, on minu meelest langenud uudiste kvaliteet -  mitmel pool jäävad silma kirja- ja faktivead ning uudise sisu mõttekuse osas tekib küsimusi.

Lisan näidiseks viite 16.02.22 Delfi uudisest (1), mis vabalt kättesaadava osa järgi otsustades minu meelest uudisekünnist ei ületa. Huvitaval kombel peetakse uudist isegi nii oluliseks, et see on maksumüüri taha pandud.

Uudiste kvaliteedi võtab hästi kokku lõik Maris Lauri bakalaureusetööst (2), kus tsiteeritakse California Ülikooli õppejõu John Zalleri sõnu, mille järgi on kvaliteetse meedia esmaseks ülesandeks inimesi laias maalimas toimuvast informeerida (mitte meelt lahutada), samuti tähtsustab ta uudise sisu – kvaliteetne uudis räägib üldisest poliitilise või sotsiaalse tähtsusega teemast.

Kvantiteedi teema lõpetuseks ka üks lugemissoovitus:  ERR, Postimehe ja Delfi baasil tehtud analüüsi pressiteadete kopeerimise osas. Artiklit ringi kirjutama ei hakka, lisan viite (3). Artiklist selgub, kuidas pressiteated on uudiste masinavärki inkorporeeritud ning paljastatakse uudiste loomise pahupoolt. Lisan ka otseviite Priit Pärnapuu bakalaureusetööle (4).

1.     1.  https://naistekas.delfi.ee/artikkel/95899813/uksikute-naiste-voidukaik-terapeut-esimese-mehega-kodu-mangimine-pole-enam-primaarne

2.     2. https://dspace.ut.ee/handle/10062/15643

3.      3. https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/pressiteadete-kopeerimine-kui-ajakirjanduse-rapane-saladus/

4.      4. http://dspace.ut.ee/handle/10062/64092

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Tindipritsimisest ja kuhu see viis

Tavad ja kombed enne interneti aega ning internetiaja järgi

Laena IT-juhti, Vanemuine (või vähemalt pajata temast)