Tiigrihüppe pojad (1)
Lugedes „infoühiskonna visiooni“ aastaks 2020 tuli
kohe meelde nn tiigrihüpe ja sellega seonduv.
Visiooni esimene lõik vabast ja avatud (info)ühiskonnast, kus väljendus- ja netivabadus ei ole piiratud, meenutab pealkirjas oleva video esimese kutsika sündi, kes esimesed minutid hingata ei suutnud.
Meenutan alustuseks vihakõne seadust,
mida Euroopa komisjon liikmesriikidelt nõuab. (2) Hetkel ei ole vihakõne
seadust Eestis veel Euroopa komisjoni poolt nõutavas vormis vastu võetud, kuid see on olnud teravalt käsil. Seaduse vastuvõtmise korral lähevad teatud tüüpi
sõnavõtud otseselt kriminaalkoodeksi alla ja vihakõnes süüdi mõistmise
korral võib asi jõuda isegi vanglakaristuseni. Priit Pullerits märgib oma
artiklis, et meedia (kelle leib sõnavabadus justkui oleks) on sel teemal vait ja ei võta
vihakõne seaduse vastu sõna. (3) Tundub, justkui tuleks ajakirjanduse
leib viimasel ajal kusagilt mujalt…
Hiljuti jäi mulle silma jäänud koolitus, mis õpetab
inimestele, kuidas üksteise peale kaevata (4) ehk „Praktilisi nõuandeid
rikkumisest teavitamiseks“ kui ilusasse kantseliiti sõnastada. See on ühiskonna areng suunas, mis ei julgusta enda arvamust avaldama ka väiksemas seltskonnas, veel hullem kirjalikult (isegi kui tegu on privaatse vestluse või kinnise foorumiga).
Natuke teise nurga alt õõnestab sama kutsika
heaolu info salastamine. Näiteks salastati avalikkusele oluline info riigis leviva viiruse kohta, hiljem tehti erand ja lubati koroonasse puutuvaid raporteid kasutada riigikogu liikmetel, kuid märkega „asutusesiseseks kasutamiseks“. (5) (6) . Tavakodanik seda infot kahjuks ei saa.
Aga nüüd teise tiigrikutsika juurde, kes saabus kiljudes ja põtkides. Tema võiks vabalt esindada visiooni IKT kohta, kus oli eesmärgiks oli jõuda IKT toodete ja teenuste ekspordiga kahekümne protsendini koguekspordist. (7)
Järgnevalt toon Statistikaameti andmete põhjal koostatud väljavõtte Eesti teenuste ekspordist. Tabelis on osade sektorite andmed peidetud, kuna muidu oleks tabel liiga suur ning sisaldaks palju mitteolulist infot. Kui vaadelda kasvõi ainult IKT-sektori teenuseid, siis võib väita, et eesmärk saavutada vähemalt 20% kogu ekspordist on saavutatud (viimases reas on näha kogu eksport). Kahjuks ei olnud alltoodud andmetest võimalik eristada infot IKT toodete ekspordi kohta.
Kui nüüd tähelepanelikult neid andmeid vaadata, siis tundub, et kahekümne protsendi saavutamine kogu ekspordist oli suhteliselt kindla peale minek - juba 2015 aastal oli see suhtarv teenuste osas päris hea.
Siia juurde lüürilise kõrvalpõikena teinegi tabel IKT sektori muutuste
kohta aastatel 2010 - 2020:
Tabelit vaadates on näha, et tööga hõivatud inimeste arv IKT-s kasvab, samuti kasvab müügitulu ja puhas lisandväärtus, kuid samas kasum ei kasva. Võib-olla lähebki suur osa müügitulust töötajate palkadeks? (8) Oletus tundub loogiline, sest IKT sektori põhiline tugevus võiks olla kvalifitseeritud ja efektiivne tööjõud (eeldusel, et raha vasakule ei kandita ning tööandjad oma kasumi ausalt deklareerivad).
- https://www.youtube.com/watch?v=SR6X-j55eEA
- https://www.err.ee/1138137/eestit-ahvardab-vihakone-kriminaliseerimata-jatmise-eest-el-i-trahv
- https://eestiuudised.ee/priit-pullerits-reformierakonna-vihakone-seadus-on-raigelt-sonavabadust-piirav/
- https://home.kpmg/ee/et/home/events/2022/01/praktilisi-nouandeid-rikkumisest-teavitamise-kanali-kaeivitiamis.html
- https://ekspress.delfi.ee/artikkel/92785499/eesti-riik-salastab-koroonaandmeid
- https://www.ohtuleht.ee/1031791/kaja-kallas-vastas-riigikogulaste-aruparimistele-kriisiinfo-pole-salastatud-vaid-need-raportid-on-asutusesiseseks-kasutamiseks
- https://taltech.ee/uudised/vaikese-riigi-ikt-sektor-plaanib-kumne-aastaga-kumnekordset-kasvu
- https://www.palgauudised.ee/uudised/2020/11/05/ikt-sektori-palga-top-100-koha-tagas-2800eurone-kuupalk
Kommentaarid
Postita kommentaar