ITSPEA ajaveeb

Ei pea ennast suureks veebis ostlejaks, kuid viimastel ajal on asjaolud sinnapoole suunanud, kuna poodides olev napp ja tihti ebakvaliteetne valik ei paku soovitud variante. Kirjutan kahest hiljutisest kogemusest riiete ostmisel. Negatiivse näitena tuleb kohe ette hiljutine kogemus ESPRIT veebipoega  https://www.esprit.eu/ , kus „sõbraks“ vormistades on mingi boonuste süsteem. Enda meelest panin kõik info korrektselt, aga üllatusena avastasin, et asukohamaaks on mingil põhjusel Iirimaa. Eeldasin, et seda saab seadistada ja korda teha (mine tea, mis probleeme muidu võib tekkida), aga võta näpust: Facebookil vähemalt vanasti oli mingi sagedus ajaühiku kohta, mille jooksul võis nime vahetada, siis tundub et kõik käib läbi klienditeeninduse. Oleksin suure pettumusega tellimuse tegemata jätnud, kuna nädalavahetus ja klienditeenindus väidetavalt puhkab, aga ei malda ju oodata ja nii see tellimus külalisena postitatud saigi. Hüvasti, boonuspunktid ja sõbra-ale! Toodete valimisel tuleb...

 Arendusmudeli valimisel toimib minu meelest järgmine loogika: „Ütle milline on projekti määramatus ja ma ütlen millised arendusmeetodid sobida võiks“. Arendusmeetodite valik on päris lai, alates väikese määramatusega kosemudelist ning lõpetades suure määramatusega arvestava agiilse mudeliga. Nende kahe vahel on veel hulgaliselt variante, mille vahel valimiseks võiks lisanduda ka ülevaade aja- ning eelarve võimalustest. Kõige toredam on muidugi arendada ilma määramatuseta projekte, kus kõik on paigas ja selge. Kahjuks vähegi suurema projekti korral pole määramatuse puudumine reaalne, sest see tuleb tahes-tahtmata kuskil mängu. Üldiselt loetakse suure määramatuse korral agiilsed meetodid kõige sobivamaks, kuid võin kinnitada, et agiilne arendus ei ole imerohi ning väga suurt määramatuse see probleemideta kompenseerida ei suuda. Esimene faas, kus pannakse põhiasjad paberile paika, peab ikkagi olema enne arenduse algust tehtud  (1). Näide lonkavast agiilsest arendusest Osal...

  Arvustus Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO kohta (1)  Carlo M. Cipolla (tungiv lugemissoovitus ->2)  jagab oma raamatus "The Basic Laws of human stupididy" inimesi laias laastus neljaks: lihtsameelseteks, rumalateks, intelligentseteks ja bandiitideks.  Joonis 1.(2) Hacker-HOWTO järgi kuuluvad häkkerid põhiliselt intelligentsete sektsiooni (kurikuulsad häkkerid on ka bandiidid): ehk siis nad peavad olema häkkimiseks piisavalt intelligentsed ning samas ka heatahtlikud, et saada aru kasust, mida toob info ja teadmiste vaba levik. Nad saavad aru, et tsentraliseeritud võim ei teeni üksikisiku huve ning panustavad detsentraliseeritud lahendustesse, mida ei ole kerge tsentraalselt kontrollida. Arusaamine, et ühiskonna areng positiivses suunas on ka iseenese aitamine ei ole üldse enam nii levinud. Mäletan, et kunagi ringles ütlus „ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sinule tehakse“. Praeguses ühiskonnas on prevaleeriv pigem „ärapanemine“ ja ärilised eesmärgid...